Koolisisene
Ainesektsiooni õpiringid, kaasõpetamine ja ühised hindamismudelid.
Nõustamine ja mentorlus
Õpetajatöö ei ole soolotöö. Kõige suurem mõju sünnib siis, kui praktika liigub ühest klassiruumist teise.
Juhin kooli emakeele ainesektsiooni, kus oleme viimastel aastatel liikunud koosolekutelt õpiringidele: iga kohtumine algab ühe kolleegi praktikanäitest ja lõpeb konkreetse kokkuleppega, mida järgmisel kuul katsetame.
Mentorina olen juhendanud kaheksat nooremõpetajat ja üle kolmekümne üliõpilase praktika. Minu mentorluse alus on vaatlus ja küsimused, mitte nõuanded — juhendatav sõnastab lahenduse ise.
Väljaspool kooli teen koostööd Tartu Ülikooli, linna raamatukogu ja kirjandusfestivaliga, et tuua õpilasteni päris auditoorium ja päris tekstid.
Koostöö tasandid
Pered ja kogukond
Arenguvestlused, lugemisõhtud ja vanematele suunatud töötoad.
Võrgustikud
Ülikooli praktikakoostöö, maakonna ainesektsioon, üleriigilised töörühmad.
Näited koostööst
Kolleegid jagavad ühte konkreetset võtet, mis on tunnis töötanud. Igast ringist sünnib jagatud materjalipank ja üks ühine katsetus. Osalejate tagasiside keskmine hinnang: 4,8/5.
Galerii ja meedia
Video lisatakse siia.
Mentorkohtumise näidissalvestus
Vaatlusjärgne vestlus nooremõpetajaga (nõusolekuga).
Õpiringid on ainus koolituse vorm, kus ma tõesti midagi järgmisel päeval muudan.
Sirelini küsimused panid mind mõtlema, mida ma tegelikult tunnis saavutada tahan.
Kui hea praktika jääb ühte klassiruumi, on see ainult pool tööd.