Tervise hoidmine
Hoian ennast, et suudaksin hoida ka teisi.
Tervise hoidmine tähendab minu jaoks vaimse, füüsilise, sotsiaalse ja emotsionaalse heaolu teadlikku väärtustamist — nii enda kui ka kolleegide puhul.
Hea õpetajatöö algab oskusest hoida iseennast.
Minu jaoks tähendab professionaalsus ka teadlikku tasakaalu enda heaolu ja oma professionaalse arengu vahel. Õpetajana tahan olla palju ka õppija rollis – märgata, uurida, katsetada, reflekteerida ja jagada. Olen mõistnud, et selleks, et suuta toetada õppijaid ja kolleege, pean oskama hoida ka iseennast.
Minu professionaalne areng liigub järjest enam küsimuselt „Kuidas ma saaks paremini õpetada?“ küsimusele „Kuidas saan oma teadmiste ja kogemusega aidata kaasa ka teiste arengule?“.
Vali teema ja liigu otse selle juurde.
Hoian ennast, et suudaksin hoida ka teisi.
Tervise hoidmine tähendab minu jaoks vaimse, füüsilise, sotsiaalse ja emotsionaalse heaolu teadlikku väärtustamist — nii enda kui ka kolleegide puhul.
Teadlikud piirid aitavad mul olla kohal seal, kus mind vajatakse.
Õpetajatöö võib täita kogu päeva. Olen õppinud, et professionaalsus tähendab ka oskust öelda „ei“.
Minu teekond noorsootööst meisterõpetajaks.
Minu professionaalne identiteet on kujunenud mitmekesiste kogemuste kaudu ning kindlasti kujuneb see veel edasi.
Uued teadmised muutuvad väärtuslikuks siis, kui neid rakendada ja jagada.
Koolitused, Erasmus+, Fulbright, haridustehnoloogia ja tehisaru: mida ma nendega enda praktikas teen?
Ma ei lepi teadmisega, et „nii on ju alati tehtud“.
Uuriv õpetaja märkab, küsib, kogub infot, analüüsib, katsetab ja muudab oma praktikat.
Minu jaoks on hea õpetajatöö võimalik siis, kui õpetaja oskab hoolitseda nii enda kui ka teiste heaolu eest, teadvustab oma arenguvajadusi ning kujundab teadlikult oma professionaalset teekonda.
Pean oluliseks, et õpetaja ei jääks ainult oma klassiruumi, vaid oleks valmis õppima, katsetama, jagama ja ka teiste arengusse panustama.
Teadlik enesehoid on oluline osa õpetajatööst. Taastumiseks vajan aega, kus saan töörollist eemalduda ja olla lihtsalt mina ise. Mulle meeldib lugeda, viibida looduses ning veeta aega pere ja sõpradega. Mul on toetav sõpruskond, kellega saan rääkida ja oma mõtteid jagada.
Küsimus 1
Mis on päriselt vajalik?
Küsimus 2
Mis võib oodata?
Küsimus 3
Millele tasub praegu oma energiat anda?
Kolleegide heaolu
Sellest, kuidas olen kolleegide märkamist ja tunnustamist koolikultuuris teadlikult edasi arendanud (nt „Minu salakolleeg“), loe lähemalt peatükist
Meeskonnaga arendatud õpetaja tööaja ja heaolu lahendust (Presidendi Haridushäkaton, Koolivoog) kirjeldan põhjalikumalt peatükis
Olen teadlikult õppinud hoidma piiri töö ja eraelu vahel. Üks minu jaoks toimiv põhimõte on, et ma ei vii tavapäraselt tööd koju. Kui mul on vaja tööpäeva jooksul varem lahkuda, planeerin selle asemel tööle tuleku varasemaks või jään pärast tunde kauemaks.
Nii saan tööasjad tööle jätta ning kodus ennast teadlikult välja lülitada.
Olen seadnud ka selged suhtluspiirid. Olen oma õpilastele ja lapsevanematele selgitanud, et pärast kokkulepitud aega nad minuga ühendust ei võtaks, välja arvatud juhul, kui tegemist on millegi kriitilise või olulisega. Vajadusel eelistan, et info saadetakse sõnumina, see võimaldab mul reageerida kasutades sobivat infokanalit.
Enne uue ülesande vastuvõtmist küsin endalt:
Kas see on mulle oluline?
Kas see toetab minu professionaalset arengut?
Kas sellest võidavad minu õpilased või kolleegid?
Kas mul on selleks tegelikult aega ja ressurssi?
Kolleegi tasakaal
Olen märganud, et õpetaja ülekoormus ei väljendu alati otseses abipalves. Sageli hakkavad esmalt paistma pidev väsimus, ärrituvus või tunne, et tööülesanded ei mahu enam tööpäeva sisse.
Kui töökorraldus seda võimaldab, olen kolleegile ka väga praktiliselt vastu tulnud. Näiteks olen juhtkonnaga kokkuleppel mõnel korral võtnud ajutiselt enda juurde ka teise keelerühma, et kolleeg saaks vajalikul päeval varem lahkuda või oma koormust vähendada.
Minu jaoks ei ole kolleegi toetamine ainult nõu andmine. Mõnikord tähendab see lihtsalt seda, et saan osa koormusest konkreetsel hetkel enda peale võtta.
Pean oluliseks, et õpetaja heaolu ei jääks ainult õpetaja enda vastutuseks.
Kui märkasin, et väga kõrged kontakttundide arvud, lisarollid ning õpetajate individuaalsete soovide järgi koostatud tunniplaanid tekitasid teistele kolleegidele palju tühje tunde ja ebaühtlaseid tööpäevi, tõstatasin teema direktoriga.
Minu küsimus ei olnud selles, kas õpetaja võib rohkem töötada, vaid selles, millal ühe inimese töökorraldus hakkab mõjutama teiste kolleegide koormust ja kogu organisatsiooni toimimist.
Juhtkond võttis koormuse küsimuse tõsiselt ning järgmiseks õppeaastaks kehtestati kontakttundidele selgem ülempiir.
See kogemus kinnitas mulle, et töö- ja eraelu tasakaalu toetamine tähendab mõnikord ka valmisolekut rääkida töökorralduse süsteemsetest probleemidest, mitte ainult soovitada kolleegile paremini puhata.
Minu professionaalne teekond on kujunenud järk-järgult ning erinevad varasemad kogemused mõjutavad tugevalt seda, milline õpetaja olen täna.
Alustasin rakenduskõrghariduse tasemel noorsootöö õpingutega.
Enne õpetajaks asumist töötasin eraõpetaja ja lapsehoidjana.
Erasmus+ projektid andsid mulle võimaluse õppida teiste riikide hariduspraktikatest, teha koostööd rahvusvaheliste partneritega ning tuua uusi ideid Eesti kooli.
Minu professionaalse arengu oluline verstapost oli osalemine Fulbright Teaching Excellence and Achievement programmis.
Viimastel aastatel olen teadlikult liikunud järjest enam õpetaja rollist ka arendaja ja teiste toetaja rolli.
Järgmine oluline samm minu teekonnal on töö uues koolis, kus koostan inglise keele ainekava ning arendan kooli võõrkeeleõpet seostades seda reisiõppega.
Võõrkeeleõpetaja MA, inglise keele eriala
Tartu Ülikool · 2021–2023
Edasi
Lähieesmärk on kujundada terviklik ja teistele õpetajatele kasutatav inglise keele õppe süsteem 1.–4. klassini. Pikemas perspektiivis soovin arendada järjepideva inglise keele õpitee esimestest klassidest põhikooli lõpuni, sidudes sellega õppematerjalide valiku, hindamispõhimõtted, lõimingu ja rahvusvahelise koostöö võimalused.
Jätkan õpetajate koolitamist ja praktiliste metoodikate jagamist.
Koos endiste kolleegidega valmistame ettevõtlust just haridusvaldkonnas, mille fookuses on muu hulgas:
Jätkan koos meeskonnaga Presidendi Haridushäkatonil arendatud õpetaja tööaja ja heaolu lahenduse edasiarendamist.
Jätkan praktikantide ja alustavate õpetajate juhendamist ning soovin võtta järjest suuremat rolli kolleegide professionaalse arengu toetamisel.
Meisterõpetaja kutse taotlemine on selle professionaalse teekonna üks etapp, mitte lõpp-punkt.
Teiste teekond
Oma juhendamismeetodit — praktikandi enesehinnang enne minu tagasisidet — kirjeldan täpsemalt peatükis
Tartu Herbert Masingu Koolis EHL usaldusisikuna (2025–2026) vahendasin kolleegidele infot õpetaja karjäärimudeli, töötingimuste ja professionaalsete võimaluste kohta.
Pean oluliseks mitte ainult infot edasi anda, vaid arutada kolleegidega, mida erinevad võimalused nende enda töö, koormuse ja professionaalse arengu jaoks tähendavad.
Fulbright TEA
Eestist valitud õpetaja · jaanuar–märts 2026 · 6 nädalat · California State University, Chico
Fulbright TEA ei olnud minu jaoks lihtsalt võimalus minna kuueks nädalaks Ameerikasse. See oli hetk, kus sain astuda korraks oma igapäevasest õpetajarollist välja ja vaadata õpetajatööd kõrvalt.
Võtsin kaasa oma kogemuse Eesti koolist – eriti kogemuse õppijatega, kelle vajadused nõuavad õpetajalt paindlikkust, kannatlikkust ja oskust näha õppijat tervikuna.
Kõige olulisem ei olnud üks konkreetne õpetamismeetod või digivahend. Tagasi tõin hoopis teistsuguse pilgu õpetaja rollile.
Ameerika koolide külastamine ja tundide vaatlemine pani mind rohkem mõtlema sellele, kui oluline on anda õppijale vastutus, võimalus valida ja tunne, et tema hääl päriselt loeb.
Kaasav haridus ei tähenda ainult õppematerjalide või ülesannete kohandamist. See algab suhtumisest: kas me näeme kõigepealt õppija raskust või tema võimalusi?
Programmi jooksul lõin professionaalseid kontakte õpetajatega enam kui 20 riigist üle maailma. Meie suhtlus jätkub ka pärast programmi – jagame materjale, kogemusi, küsimusi, muresid ja rõõme.
Kogemus muutub professionaalseks arenguks alles siis, kui hakkad mõtlema, mida sellega edasi teha.
Pärast Fulbrighti olen järjest rohkem otsinud võimalusi jagada õpitut kolleegidega, katsetada uusi õpetamisviise, kasutada teadlikumalt haridustehnoloogiat ja tehisaru ning mõelda õpetaja rollile laiemalt kui ainult tunni läbiviimisele.
Õpetaja ei pea olema valmis. Hea õpetaja peab olema valmis edasi õppima.
Ameerika koolis nähtut ei saa lihtsalt Eesti kooli üle tõsta. Haridussüsteemid, kultuur, võimalused ja õppijad on erinevad.
Seetõttu ei tulnud ma tagasi nimekirjaga „nii tehakse Ameerikas – hakkame nüüd meie ka nii tegema“. Tulin tagasi küsimustega: miks see seal toimib? Kas see võiks toimida ka Eestis? Mida peaksime muutma, et see sobiks meie õppijatele?
See muutis minu jaoks rahvusvahelise kogemuse väärtuse palju suuremaks.
Üks õpetaja võib mõjutada oma klassi. Aga õpetaja, kes jagab oma kogemust, juhendab kolleegi, algatab projekti või loob uue lahenduse, võib mõjutada palju suuremat ringi.
Olen järjest enam liikunud küsimuselt „kuidas mina paremini õpetan?“ küsimusele „kuidas saan mina aidata ka teistel õpetajatel paremini õpetada?“.
See on üks põhjuseid, miks olen hakanud aktiivsemalt läbi viima AI-koolitusi, panustama digiarendusse, juhendama praktikante, algatama projekte ja jagama oma kogemusi kolleegidega. Fulbright ei olnud minu professionaalse teekonna lõpp-punkt. See oli vaatepunkti muutus.
Valiti üheks kolmest õpetajast, kes esines programmi avamisel. Jagasin õpetaja perspektiivi, Eesti hariduskogemust ja oma professionaalset teekonda.
Fulbright TEA tõi kokku õpetajad eri riikidest ning lõi professionaalse võrgustiku, mida kasutan jätkuvalt kogemuste ja praktikate vahetamiseks.
Programmi jooksul toimunud ühised tegevused, arutelud ja koolikülastused toetasid eri haridussüsteemide võrdlemist ning praktikate kriitilist mõtestamist.
Programmis osalemise tõend: Fulbright Teaching Excellence and Achievement (TEA), 6 nädalat, California State University, Chico.
20+ riigi õpetajad ja jätkuv koostöö pärast programmi.
Ameerika koolide ja tundide vaatlemine.
Mida kogemus minu praktikas muutis.
Ametlik kajastus programmi kohta USA saatkonna Facebooki lehel.
Ava allikasIntervjuu inglise keele õpetajate ajakirjale OPEN — ilmub novembris 2026.
Pean enda professionaalse arengu aluseks pidevat õppimist. Olen osalenud täienduskoolitustel, Erasmus+ õpirännetel ja rahvusvahelistes projektides.
Minu jaoks ei ole oluline ainult koolitusel osalemine. Veel olulisem on see, mis juhtub pärast koolitust: mida ma sellest õppisin, mida ma oma praktikas muutsin ja kellega ma seda teadmist jagasin.
2026/27 õppeaasta
Uude kooli tööle asumine on toonud mulle korraga nii uusi võimalusi kui ka suurema vastutuse. Olen järjest rohkem mõtestanud, millistes valdkondades tahan sel õppeaastal teadlikult areneda ning kuidas siduda enda professionaalne areng kooli vajadustega. Minu jaoks joonistuvad välja kolm peamist fookust: inglise keele õppe süsteemne arendamine, enda ja kolleegide heaolu toetamine ning rahvusvahelise koostöö teadlik ülesehitamine.
Üheks olulisemaks arengusuunaks on inglise keele õppe terviklikum kavandamine. Kui varem olen keskendunud rohkem enda tundide, õppematerjalide ja konkreetsete õppijate vajaduste kujundamisele, siis nüüd vaatan järjest enam kogu aine arengut pikemas perspektiivis.
Uues koolis valime sobivaid õppematerjale ja õpikuid, planeerime järgmiste perioodide ja õppeaastate sisu ning koostame ja täiendame ainekavasid. See on pannud mind mõtlema mitte ainult sellele, mida õpetada ühes klassis või ühel aastal, vaid sellele, kuidas kujuneb õppija areng klassist klassi ning kuidas luua süsteem, mis oleks arusaadav ja kasutatav ka teistele õpetajatele.
Näen siin enda arengukohta just selles, kuidas liikuda heast individuaalsest õpetamispraktikast üha rohkem ühise ja jätkusuutliku süsteemi kujundamise poole.
Teine oluline fookus on minu enda vaimne tervis ja professionaalne heaolu. Olen õpetajana üha selgemalt mõistnud, et pühendumus ei saa tähendada pidevat enda aja ja energia arvelt töötamist.
Soovin teadlikumalt jälgida, kuidas ma oma aega kasutan, millised tööülesanded vajavad tegelikult minu tähelepanu ning kus on vaja seada selgemaid piire. Minu eesmärk ei ole teha vähem, vaid töötada viisil, mis oleks pikemas perspektiivis jätkusuutlik.
Samal ajal tahan paremini märgata ka kolleege enda ümber. Olen kogenud, kui oluline võib olla hetk, mil keegi kuulab, aitab olukorda mõtestada või jagab praktilist lahendust. Seetõttu tahan arendada enda oskust olla kolleegidele toeks nii, et ma ei võtaks nende vastutust enda kanda, vaid aitaksin neil vajadusel leida tuge, selgust või järgmise sammu.
Kolmandaks tahan panustada uues koolis rahvusvahelise koostöö süsteemsemasse arendamisse. Varasemad Erasmus+ ja Fulbrighti kogemused on näidanud mulle, et õpirände väärtus ei seisne ainult välisriigis käimises. Kõige olulisem on see, kuidas kogemus pärast tagasi kooli jõuab ja mida see muudab õppija, õpetaja või organisatsiooni jaoks.
Uues koolis alustame aktiivsemalt Erasmus+ võimaluste rakendamist ning minu jaoks on oluline mõelda sellele, kuidas kaasata rahvusvahelistesse võimalustesse lisaks üksikutele eestvedajatele ka teisi kolleege ja õpilasi.
Soovin kasutada oma varasemaid kogemusi ja kontakte selleks, et luua õpirände- ja koostöövõimalusi, mis toetaksid õpetajate professionaalset arengut ning õpilaste keeleoskust, iseseisvust ja maailmapildi avardumist.
Neid kolme fookust ühendab minu jaoks üks oluline muutus professionaalses rollis. Mõtlen järjest vähem ainult sellele, kuidas olla parem õpetaja enda klassiruumis, ja rohkem sellele, kuidas minu teadmised, valikud ja tegevused saavad toetada ka teiste õpetajate, õppijate ja kogu organisatsiooni arengut. Samal ajal tahan õppida tegema seda viisil, mis jääb jätkusuutlikuks ka mulle endale.
Fookus
Fulbright TEA · 2026 · Teaching Proficiency Through Reading and Storytelling · Dr Ben Seipel
Mida õppisin?
Fulbrighti koolitusel kogesin TPRS-meetodit esmalt ise õppija rollis. See aitas mul selgemalt mõtestada erinevust teadliku keeleõppimise ja keele omandamise vahel ning arusaadava sisendi tähtsust.
Olulised põhimõtted, mille kaasa võtsin:
„The elephant needs water.“
Does the elephant need water? · Who needs water? · Why does the elephant need water? · When does the elephant need water?
Mida see minu praktikas muudab?
Pööran rohkem tähelepanu sellele, et sisend oleks õppijale päriselt arusaadav, uue sõnavara hulk oleks kontrollitud ning grammatikat ja sõnavara kasutataks tähenduslikus kontekstis.
Storytelling võimaldab mul sama ülesannet kohandada õppijate keeletaseme ja huvide järgi.
Ray, B. & Seely, C. (2008). Fluency Through TPR Storytelling.
Kuidas seda teistega jagan?
Olen tutvustanud arusaadava sisendi põhimõtet ja storytelling-ülesandeid kolleegidele ning kasutanud neid näidetena praktikantide juhendamisel.
Fulbright TEA · 2026
Mida õppisin?
Koolitusel analüüsisin keeleõppe põhimõtteid enda varasema praktika kaudu.
Minu jaoks tõusid eriti esile põhimõtted:
Käsikirjalistes märkmetes seostasin neid põhimõtteid kohe konkreetse õppija, tema identiteedi, huvide, emotsioonide ja keelekasutusega.
Õppija ei tule tundi ainult keeleoskuse tasemega. Ta tuleb tundi kogu oma kogemuse, identiteedi, huvide ja emotsioonidega.
Mida see minu praktikas muudab?
Diferentseerimine ei tähenda minu jaoks lihtsalt lihtsamat või raskemat töölehte.
See tähendab, et õppijal peab olema:
Kuidas seda teistega jagan?
Seon selle enda Fulbrighti refleksiooniga õppija agentsusest ja valikuvabadusest ning kasutan seda kolleegidega aruteludes selle üle, kuidas anda õppijale rohkem valikut ja vastutust.
Emslander jt · 2025
Mida õppisin?
Emslander, V., Holzberger, D., Ofstad, S. B., Fischbach, A., & Scherer, R. (2025). Teacher–student relationships and student outcomes: A systematic second-order meta-analytic review. Psychological Bulletin, 151(3), 365–397.
https://doi.org/10.1037/bul0000461Uuring koondas 26 meta-analüüsi ning ligikaudu 2,64 miljoni õppija andmed enam kui 70 aasta uurimistööst. Tulemused näitasid, et õpetaja ja õppija suhte kvaliteet seostub paljude oluliste tulemustega, sealhulgas:
Positiivsete õpetaja–õppija suhete seos tulemustega oli oluline erinevates vanuserühmades ning mitmes valdkonnas.
Mida see minu praktikas muudab?
See toetab teaduspõhiselt põhimõtet, mille olen enda õpetajatöös kogemuslikult kujundanud: suhe ei ole õppimise kõrvaltegevus. Suhe loob tingimused, milles õppimine saab toimuda.
Seetõttu pean oluliseks õppija turvatunnet, õpetaja ennustatavust, vastastikust austust ja võimalust õpetajaga rääkida ka siis, kui midagi on läinud valesti.
Uuring kinnitab ka minu kogemust, et eriti vanemate õppijate puhul ei vähene hea õpetaja–õppija suhte tähtsus.
Kuidas seda teistega jagan?
Kasutan uuringut argumendina aruteludes kolleegide ja tugimeeskonnaga selle üle, miks suhte hoidmine on osa õppetööst, mitte sellest eraldiseisev tegevus.
Kolleegide areng
Olen algatanud ja läbi viinud kolleegidele koolitusi tehisintellekti kasutamisest õpetajatöös.
Fookus ei ole olnud ainult tööriistadel, vaid küsimustel: milleks AI-d kasutada, millal mitte kasutada, kuidas kontrollida tulemust ning kuidas säilitada õpetaja professionaalne vastutus.
Erasmus+ mängustamise projektist ja sellest välja kasvanud kolleegide koolitustest kirjutan pikemalt peatükis
Organisatsiooni panustamine → Kolleegide professionaalse arengu toetamine
Jagan enda õppematerjale ja koolitustelt saadud materjale, kui nende jagamine on lubatud, ning lisan juurde enda praktilised kommentaarid.
Praktikantide juhendamisel seon uue teadmise alati tunni vaatlemise, katsetamise ja refleksiooniga.
Ma ei lepi teadmisega, et „nii on ju alati tehtud“. Oma praktika arendamisel lähtun põhimõttest, et õpetaja peab oskama küsida, miks midagi toimib või ei toimi, märgata mustreid ning teha kogutud info põhjal teadlikke otsuseid. Minu jaoks ei tähenda uuriv lähenemine tingimata alati formaalse uuringu läbiviimist — see tähendab eelkõige professionaalset harjumust märgata, küsida, koguda infot, katsetada ja hinnata, kas tehtud valik tegelikult toimib.
Enesehindamine
Mida pean enda tugevuseks
Õppijate individuaalne märkamine ja diferentseerimine
Mida tahan arendada
Enda arendustegevuse mõju süsteemsem mõõtmine
Mida teen selleks
Kogun teadlikumalt tagasisidet ja andmeid ning võrdlen olukorda enne ja pärast muudatust.
Mida pean enda tugevuseks
Õppematerjalide kohandamine
Mida tahan arendada
Uurimusliku lähenemise süsteemsem dokumenteerimine
Mida teen selleks
Kasutan enda arendustegevustes järjest teadlikumalt mudelit:
Mida pean enda tugevuseks
Kolleegidega teadmiste jagamine
Mida tahan arendada
Pikemaajaliste õpikogukondade juhtimine
Mida teen selleks
Kavandan järjest rohkem regulaarseid jagamis- ja refleksioonikohtumisi, kus üks koolitus ei jää eraldiseisvaks sündmuseks, vaid sellele järgneb katsetamine ja kogemuse analüüs.
Märkasin, et üks testitulemus ei anna alati usaldusväärset pilti õppija tegelikust inglise keele oskusest.
Eriti suur erinevus võib olla õppija suulise ja kirjaliku keeleoskuse vahel.
Võrdlesin eri allikatest saadud infot ning katsetasin rühmade moodustamisel terviklikumat lähenemist, mis ei põhinenud ainult ühel testil.
Test on üks andmeallikas, mitte õppija terviklik kirjeldus.
Kohandan tasemerühmade moodustamise põhimõtteid ka edaspidi eri infoallikate ja õppija tegeliku keelekasutuse põhjal.
Õppija vajab kirjaliku töö arendamiseks tagasisidet enne õpetaja lõppkontrolli, mitte ainult hinnangut valmis tööle.
Jälgisin, kuidas õppijad kriteeriumipõhist tagasisidet kasutavad ning millistes kohtades vajavad nad täiendavat tuge.
Arendasin tööviisi, kus õppija saab kirjalikule tööle mitu kriteeriumipõhist tagasisideringi enne minu lõppkontrolli.
Korduv tagasiside toetab teksti parandamist protsessi jooksul, kuid õpetaja vastutus lõpliku tagasiside eest säilib.
Täpsustan tagasiside kriteeriume ja kohandan tööviisi õppijate vajaduste järgi.
Kolleegidele suunatud koolitus peab lähtuma nende tegelikest küsimustest, töökorraldusest, õppijate vajadustest ja olemasolevatest oskustest.
Koolituste kavandamisel arvestan kolleegide küsimuste ja igapäevatöös esile kerkinud vajadustega.
Valin kogutud info põhjal koolituse sisu ja praktilised tegevused ning seon need kolleegide tööga.
Koolituse väärtust näitab see, kas õpetaja saab sealt midagi oma igapäevatöösse kaasa võtta.
Pööran järjest rohkem tähelepanu sellele, millised töövõtted pärast koolitust päriselt kasutusse jõuavad ja mida järgmine kord muuta.
Õpetaja ametlik koormus ei näita alati seda, kui palju aega tegelikult kulub ettevalmistamisele, hindamisele, suhtlusele, projektidele ja teistele tööülesannetele.
Kuidas muuta õpetaja tegelik töökoormus nähtavamaks nii õpetajale endale kui ka koolijuhile?
Presidendi haridushäkatonile esitati 76 ideed. Koolivoo idee valiti eelvoorus 10 tugevama idee hulka.
Meeskond töötas edasi õpetajate töökoormuse ja heaolu nähtavamaks muutva lahenduse prototüübiga. Minu roll oli tuua meeskonda õpetaja vaade, aidata määratleda töö- ja heaolukategooriaid, mõelda läbi, millist infot õpetajad ja koolijuhid päriselt vajavad, panustada prototüüpi ning osaleda lahenduse esitlemisel.
Finaaletappi me ei jõudnud.
Minu jaoks on oluline, et lahendus ei piirduks lihtsalt töötundide lugemisega, vaid aitaks märgata seoseid töökorralduse, koormuse ja heaolu vahel.
Üldoskused
Üldoskus
Uue oskuse õppimisel arvestan ka enda motivatsiooni ja emotsioonidega. Kui uus meetod või töövahend kohe ei toimi, ei tõlgenda ma seda ebaõnnestumisena, vaid osana õppimisprotsessist. Suuremate muutuste puhul jagan õppimise väiksemateks katsetusteks, et vältida ülekoormust ja hoida motivatsiooni. Kui mõni lähenemine ei sobi minu õppijatele või tööviisiga, luban endal sellest loobuda või seda muuta.
Fulbrightis ei kogunud ma lihtsalt uusi meetodeid.
Tegin märkmeid, seostasin nähtut enda õppijatega, võrdlesin USA ja Eesti praktikat ning küsisin iga uue meetodi puhul: Miks see siin töötab? Kas see võiks töötada minu õppijatega? Mida peaksin muutma?
See aitab mul vältida uute meetodite pimesi kopeerimist.
Tehisaru ja teiste digivahendite puhul liigun üldiselt järjekorras:
Kui uus tööviis kohe ei tööta, ei käsitle ma seda ebaõnnestumisena, vaid infona selle kohta, mida järgmises versioonis muuta.
Õpitu jagamine kolleegidega aitab mul ka enda teadmist paremini mõtestada.
Üldoskus
Lähtusime probleemist, millele ei olnud valmis lahendust: õpetaja tegelik töökoormus on sageli raskesti nähtav.
Pidime vaatama küsimust korraga õpetaja, koolijuhi ja organisatsiooni vaatenurgast ning leidma lahenduse, mida oleks võimalik päriselt kasutada.
Prototüüpimine tähendas ka valmisolekut idee puudusi märgata, tagasisidet vastu võtta ja lahendust muuta.
Tehisaru kasutamisel ei ole minu eesmärk võtta kasutusele võimalikult palju uusi tööriistu.
Otsin probleemi jaoks sobivat lahendust, katsetan seda väiksemas mahus ning analüüsin:
Seejärel jagan toimivaid tööviise kolleegidega koolitustel ja aruteludes.
Minu jaoks ei ole professionaalne areng ainult isiklik eesmärk. Õpetaja võib muuta ühte klassiruumi. Aga õpetaja, kes jagab oma teadmisi, juhendab kolleegi, viib läbi koolituse, algatab projekti või loob uue lahenduse, võib mõjutada palju suuremat ringi.
Seetõttu olen järjest enam liikunud enda õpetamise arendamisest teiste toetamise suunas.
Iga koolituse juures on algne tõend, lühikokkuvõte õpitust, selle rakendamisest ja mõjust ning seos kutsestandardi kompetentsiga. Klõpsa tõendil, et see suurelt avada.
Olen siia välja toonud eelkõige need koolitused ja õpikogemused, mis on olnud minu jaoks sisuliselt tähenduslikud ning mõjutanud minu mõtlemist või praktikat. Kõik läbitud koolitused ei ole olnud võrdselt väärtuslikud – olen osalenud ka koolitustel, kus olen küll kuulanud ja kaasa mõelnud, kuid millest ei ole kujunenud midagi, mida oleksin oma töös päriselt kasutanud. Seetõttu pean oluliseks mitte koolituste hulka, vaid seda, mida ma õpituga edasi teen.
Minu jaoks muutub professionaalne areng väärtuslikuks siis, kui uus teadmine paneb midagi ümber mõtestama, annab praktilise töövõtte või mõjutab minu edasisi valikuid õpetajana.
U.S. Department of State · California State University, Chico · jaanuar–märts 2026
Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine · Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis
19.08.2026 · Tartu vald · 8 akadeemilist tundi
Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine · Õppijate toetamine
The University of North Carolina · 12 tundi · okt–nov 2024
Õppijate toetamine
Erasmus+ KA210-SCH · Global Education Center B.V., Amsterdam · 20.–24. märts 2023
Metoodika ja õpivara · Õppijate toetamine
Erasmus+ · C.Ș.E.I. „Orizont” Oradea, Rumeenia · 30 tundi · okt 2023
Metoodika ja õpivara · Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis
MTÜ Oskar Alliku Kodu · 4 akadeemilist tundi · 23.02.2021
Õppijate toetamine · Õpikeskkonna kujundamine
Eesti Haridustöötajate Liit · 12 akadeemilist tundi · 16.–18. aprill 2026
Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine
Refleksioon
Usun, et hea õpetaja peab eelkõige ise olema hea õppija. Minu jaoks tähendab professionaalsus valmisolekut küsida, kuulata, oma teadmisi täiendada ning vajadusel tunnistada, et senine lahendus ei tööta. Õpetaja areng ei saa lõppeda hetkel, mil ta klassiruumi ette astub.
Samas on mulle järjest olulisemaks muutunud küsimus, mida tähendab olla „kõrgema taseme“ õpetaja. Väärtustan professionaalseid võrgustikke, koolitusi, avalikku jagamist ja arendustööd – need on mulle andnud palju. Usun, et nende väärtus tuleb kõige paremini esile siis, kui need on seotud päris klassiruumi praktikaga.
Soovin ise jääda praktiseerivaks õpetajaks – inimeseks, kes tunneb oma õppijaid, on nende jaoks olemas ning kelle laiem professionaalne panus kasvab igapäevasest õpetamiskogemusest. Ta puutub iga päev kokku päris klassiruumi küsimuste ja väljakutsetega. Just sealt tekivad ka kõige olulisemad küsimused, mida uurida, kogemused, mida jagada, ja lahendused, mida edasi arendada.
Ma tahan panustada kolleegide, oma organisatsiooni ja laiema hariduse arengusse ning teha seda koos õpetamisega. Minu jaoks peab laiem mõju kasvama heast õpetamispraktikast, mitte seda asendama.
Seetõttu näen ka enda professionaalset arengut tasakaaluna: õppida ise, olla olemas oma õppijatele, toetada kolleege ning jagada oma kogemust seal, kus sellest võib olla teistele päriselt kasu.
Minu professionaalne põhimõte
Hoian ennast, et suudaksin toetada teisi.
Õpin, et areneda.
Uurin, et mõista.
Jagan, et mõjutada.